alküünidest

Alküünidest on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab üks või mitu süsinik-süsinik kolmiksidet. Kolmiksideme olemasolu annab alküünidele erilise reaktiivsuse võrreldes alküünide ja alküünidega, millel on ainult üksiksidemed. Lihtsaim alküün on etüün, mille keemiline valem on C2H2.

Alküünid on nimetatud vastavalt IUPAC nomenklatuurile, kus nimetus lõpeb sufiksiga -üün. Kolmiksidet tähistatakse numbriga, mis näitab selle asukohta süsinikskeletis. Näiteks butüün-1 ja butüün-2 on kaks erinevat struktuursetIsomeeri. Alküünide füüsikalised omadused sarnanevad alküünide ja alküünidega, kuid kolmiksidemed mõjutavad nende tihedust ja keemistemperatuuri.

Alküünid osalevad mitmesugustes keemilistes reaktsioonides, sealhulgas liitumisreaktsioonides, kus kolmiksidemed katkenevad ja moodustuvad uued sidemed. Näiteks hüdrogeenimisel tekivad alküünid ja seejärel alküünid. Samuti on alküünid võimelised moodustama metallide atsetülüülide komplekse, mis on tähtsad orgaanilises sünteesis.

Alküüünide sünteesimeetodite hulka kuulub dehüdrohalogeenimine dihalogeeniühenditest või alküünide dehalogeenimine. Alküüne kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses, näiteks polümeeride tootmisel, keevitamisel (atsetüleen) ja sünteesides erinevate orgaaniliste ühendite loomiseks.