alküülhalogeniidi

Alküülhalogeniid, ka tuntud kui halogeeniühend või alküülhalidaat, on orgaaniline ühend, mis on moodustunud alküülrühma ja halogeeniaatomi vahelisest sidemest. Alküülrühm on küllastunud süsivesinikrühm, mis on tuletatud alkaanist ühe vesiniku eemaldamisega, ning halogeeniaatomid on perioodilisustabeli 17. rühma elemendid, sealhulgas fluor, kloor, broom ja jood.

Alküülhalogeniidid on laialt levinud orgaanilises keemias ning neid kasutatakse mitmesugustes sünteesides. Need võivad olla nii looduslikud kui ka sünteetilised ühendid. Looduslikke alküülhalogeniide leidub mõnedes mereorganismides ja mikroorganismides. Sünteetilisi alküülhalogeniide toodetakse tööstuslikult mitmel moel, näiteks alküülrühmade ja halogeenide otsese reaktsiooni, alkoholide halogeenhappedega töötlemise või vabade radikaalide mehhanismide kaudu.

Alküülhalogeniidide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad alküülrühma suurusest ja tüübist ning halogeeniaatomi identiteedist. Üldiselt on need polaarsete ühendite hulgas ja nende keemiline reaktiivsus on mõõdukas. Nad osalevad erinevates reaktsioonides, sealhulgas nukleofiilses asenduses, eliminatsioonis ja Grignard'i reaktsioonis, muutes nad väärtuslikeks vaheühenditeks keerulisemate molekulide sünteesil. Alküülhalogeniide kasutatakse ka lahustitena ja mõnel juhul ka tulekustutusainetena, kuigi nende keskkonnamõju ja toksilisus on olulised kaalutlused.