aklimatsioonile

Aklimatsioon (aklimatsioon) on organismi võime ajutiselt kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ilma geneetiliste muutusteta. See hõlmab keha funktsioonide kohandamist nii, et toimimine püsiks võimalikult efektiivne näiteks temperatuuri, kõrguse, valguse, niiskuse või rõhu muutuste korral. Aklimatsioon on tavaliselt individuaalne ja ajutine, erinevalt kohanemisest (adaptatsioonist), mis on evolutsiooniline muutus populatsioonis ja kestab kauem.

Mechanismid hõlmavad mitmesuguseid fisioloogilisi ja biokeemilisi muutusi: respiratsiooni ja vereringe puhul võivad toimuda muutused hapnikutransporti optimeerivates mehhanismides; ainevahetus, hormoonide tase ja organite funktsioonid võivad kohaneda uute tingimustega. Näiteks kõrgmägedes võib aklimatsioon kaasa tuua suurema punaliblede arvu ja hemoglobiini kontsentratsiooni, et parandada hapniku transporti; kuivas või kuumas kliimas võib reguleeruda higistamist ja vereringet nahka ja siseelunditesse suunates.

Looduslikust aklimatsioonist võib rääkida nii loomadel kui taimedel. Taimed võivad kohaneda muutunud temperatuuri ja niiskuse tingimustega, muutes lehtede läbihaarde ja fotosünteesi efektiivsust ning stomaatide tegevust. Aklimatsioon on oluline nii spordis, kutseelus kui ka tervishoius, aidates vähendada stressi ja suurendada ohutust ning sooritust teatud keskkonnatingimustes.

Ajakava võib ulatuda päevadest nädalatesse ning sõltub individuaalsest vastuvõtlikkusest ja keskkonnatingimustest.