aklimatsioon
Aklimatsioon ehk aklimatsioon on organismi võime kohaneda keskkonna muutustega elutsüklis. See hõlmab füsioloogilisi ja käitumuslikke ning mõnikord ka morfoloogilisi muutusi, mis aitavad säilitada organismi funktsioone uues kliimas või keskkonnatingimustes, näiteks temperatuurimuutuste, kõrguse, soolsuse või valguse muutuste korral. Aklimatsioon erineb adapioonist, mis on pikaajaline geneetiliste muutuste kogum põlvkondade kaupa ja mille tulemused jäävad püsima.
Molekulaarsel ja organilisel tasandil kaasnevad aklimatsiooniga mitmesugused mehhanismid: kudede hapnikutarbimise efektiivsuse parandamine, verevoolu ja südame-kopsu koormuse
Ajakava: lühiajaline aklimatsioon võib toimuda minutide kuni päevade jooksul; pikaajaline kestab nädalaid kuni kuid ning mõnikord
Näited: inimeste kõrgmäestikus suureneb vere hapnikutarbimine ning hemoglobiini sisaldus ning ventilatsioon suureneb; külmades keskkondades kohaneme termoregulatsiooni
Rakendus: aklimatsioon on oluline sporditeaduses, töötervishoius ja põllumajanduses, kus protsesse jälgitakse ja optimeeritakse. Aklimatsioon ei muuda