agentpõhiseid

Agentpõhised mudelid, või agent-based modelling (ABM), on simulatsioonimeetod, kus süsteemi käitumine tekib paljude autonoomsete agentide omavaheliste interaktsioonide kaudu. Iga agent järgib lihtsaid reegleid, tal on piiratud teave ning ta tegutseb keskkonna ja teiste agentide põhjal.

Olulised omadused on agentide heterogeensus, ruumi- ja ajasammude interaktsioonid, piiratud suhtlusvõrgustikud ning emergentne käitumine, mis võib kogu süsteemis ilmnena ülejäänud üksikute omadustest erinevat mustrit kujundada. Mudelid võivad kasutada diskreetset aega või pidevat aega ning keskkond võib olla staatiline või dünaamiline.

Kasutusalad hõlmavad sotsiaalteadusi (inimeste liikumine, koostöö), epidemioloogiat (levik ja kontroll), majandust (turukäitumine), ökoloogiat (populatsioonide dünaamika), linnaplaneerimist ja logistikat.

Metoodika hõlmab agentide omaduste ja reeglite määratlemist, keskkonna loomist, simulatsiooni arendamist ning tulemuste kogumist ja analüüsi. Sageli tehakse kalibreerimist empiriandmete põhjal ja viiakse läbi sensitiivsuse analüüs. ABM-id võimaldavad uurida mikro- ja makrotasandi mehhanisme ning emergentseid mustreid.

Tööriistad ja raamistikud hõlmavad NetLogo, Mesa (Python), AnyLogic ja Repast ning teisi kohandatud lahendusi. Eelised on võime modelleerida heterogeenseid agende, interaktsioone ja emergentset käitumist; piirangutena võivad olla raskused valideerimisel, interpretatsioonil ja suur arvutusvajadus, mis nõuab hoolikat disaini.