sensitiivsuse

Sensitiivsuse mõiste viitab võimele märgata ja reageerida stiimulitele. Eestis kasutatakse seda mõistet erinevates kontekstides, sealhulgas bioloogilises, psühholoogilises ja tehnilises valdkonnas. Sõltuvalt tähendusest võib sensitiivsust käsitleda kui tundlikkuse astet või kui seadme või süsteemi suutlikkust reageerida väikestele muutustele.

Bioloogilises kontekstis tähistab sensitiivsuse üldiselt sensoorset taju ja närvisüsteemi tööd. See hõlmab retseptorite võimet eristada erinevate stiimulite tugevust, suunda ja kiirust ning signaalide edastamist ajju. Inimese sensitiivsus võib olla suurem või väiksem konkreetsetel meeleelunditel, ning see võib muutuda vanusega, tervisega või harjutusega.

Psühholoogilises ja sotsiaalses mõttes viitab sensitiivsusele tundlikkusele teiste tunnete, sotsiaalsete normide ja koostöö olukordade suhtes. Kõrge sensitiivsus võib aidata empaatia ning situatsioonide põhjalikku hindamist, kuid samas võib tuua ka ülitundlikkust ja stressi.

Tehnilises tähenduses kirjeldab sensitiivsuse tase, millega seade või sensor reageerib stiimulile. Kõrgem sensitiivsus tähendab, et väikesed muutused sisendis annavad märgatavama väljundi, mis on oluline näiteks mõõtmiste täpsuses ja kontrollis.