aatomikomponentides

Aatomikomponentide mõiste käsitleb aatomite struktuuri ja nende peamisi koostisosi. Aatom koosneb tuumast ja elektronpilvest. Tuum on positiivselt laetud ning koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonite arv määrab elemendi ning seega aatomi identiteedi; neutronite arv võib erineda, mille tulemus on isotoobid.

Tuum koosneb nucleonidest: prootonitest ja neutronitest. Nucleonid koosnevad kvargudest (up ja down kvargud), mida hoiavad gluonid tugeva tuumajõu abil.

Elektronid on negatiivse laadiga osakesed, mis on seotud tuumaga elektromagnetilise jõuga. Need asuvad elektronpilves, mille energiatase ja ruumiline jaotus määrab aatomi keemilised omadused ja reaktsioonivõime.

Isotoobid: sama prootonite arv, erinev neutronite arv; mõjutab tuuma stabiliteeti ja radioaktiivsust.

Aatomite suurused: tuum umbes 1e-15 m, kogu aatomi raadius umbes 0,1 nm. Aatomi mass on ligikaudu kogu nucleonide massi summa, kuid massi vabastuse tõttu on see veidi väiksem.

Nelja fundamentaalse jõu roll: elektromagnetiline jõud, tugeva tuumajõud, nõrk interaktsioon ning gravitatsioon (viimasena väga nõrk subatomilisel tasandil). Nende interaktsioonide koosmäng määrab nii aatomite kui ka elementaarosakeste käitumise ning teaduslikku mõistmist.