aastapuhkuse

Aastapuhkus on tööõiguses kasutatav mõiste, mis tähistab töötajal iga kalendriaasta jooksul antavat tasulist vaba aega, mida kasutatakse puhkuseks ja isiklike asjade korraldamiseks. Eestis reguleerib aastapuhkust peamiselt töölepingu seadus ning muud tööõiguse normid.

Õigus ja suurus: Täistööajaga töötajale on üldiselt ettenähtud 28 tööpäeva tasulist aastapuhkust ühe kalendriaasta kohta. Töötajad, kelle tööaeg ei ole täistööaeg või kelle töötingimused on teistsugused, saavad puhkusproportsionaalselt vastavalt lepingu tingimustele ja tööajale. Aastapuhkuse arvutamine ning kogunemine võib toimuda vastavalt defineeritavale puhkusyear’ile tööandja ettevõttes.

Kasutamine ja korraldamine: Puhkuse kavandamine toimub tööandja ja töötaja koostöös, võttes arvesse ettevõtte vajadusi ja töötaja soove. Tavaliselt tuleb puhkus võtta selle aasta jooksul ja seejärel ei tohi puhkus koguneda piiramatult lõpmatusse; kokkuleppel võib osa puhkusest jääda üle järgmisesse puhkusperioodi või arvestada erakorraliste juhtude korral. Puhkusetasu maksmine toimub tavaliselt tavapärase palgaga.

Lõpp ja hüvitis: Kui töösuhe lõpeb enne puhkusel käimist, peab tööandja hüvitama kasutamata aastapuhkuse vastavalt kehtivatele sätetele ja tööandja praktikale, mis põhinevad töötaja varasematel palgadel või keskmisel palgal. Hüvitise suurus ning arvutuskäik võivad varieeruda sõltuvalt lepingust ja kohalikele nõuetele.