Väävelühendeid

Väävelühendeid on laias tähenduses mis tahes keemiline ühend, mis sisaldab väävlit. Väävel on keemiline element numbriga 16 ja selle sümbol on S. See on mittemetall, mis on maakoores laialt levinud ja esineb nii puhtal kujul kui ka mineraalides. Väävel võib moodustada ühendeid peaaegu kõigi teiste elementidega.

Selle rühma kõige olulisemateks ja levinumateks esindajateks on vääveldioksiid (SO2) ja vääveltrioksiid (SO3). Vääveldioksiid on värvitu gaas terava lõhnaga, mida toodetakse peamiselt fossiilkütuste põletamisel ja tööstusprotsessides. See on oluline saasteaine, mis aitab kaasa happevihmade tekkele. Vääveltrioksiid on samuti värvitu gaas, mis on vääveldioksiidi oksüdatsiooniprodukt. See reageerib veega, moodustades väävelhapet (H2SO4), mis on üks tugevamaid ja laialdasemalt kasutatavaid tööstuslikke happeid.

Teisi tuntud väävelühendeid on vesiniksulfiid (H2S), tuntud ka kui mädamuna gaas, mis on mürgine ja lenduv ühend. Samuti on olemas sulfaadid, mis on väävelhappe soolad, näiteks kaltsiumsulfaat (CaSO4) ehk kips, mida kasutatakse ehitusmaterjalina. Väävelühendeid leidub ka paljudes orgaanilistes molekulides, sealhulgas aminohapetes nagu metioniin ja tsüsteiin, ning vitamiinides nagu biotiin ja tiamiin. Väävliühendite uurimine ja mõistmine on oluline paljudes teadusvaldkondades, alates keemiast ja geoloogiast kuni bioloogia ja keskkonnateaduseni.