Värvustemperatuur

Värvustemperatuur on valgusalliku värvuse tajumise mõõt, mis kirjeldab, kas valgus paistab soe või jahe. Mõõtühik on kelvin (K).

Kontseptsiooni aluseks on musta keha kiirgus. Correlated Color Temperature (CCT) kirjeldab valgusalliku värvust võrreldes teatud temperatuuri musta keha kiirgusega. Kuna paljud kaasaegsed valgusallikad ei ole musta keha ekvivalendid, kasutatakse CCT-i selle kirjeldamiseks.

Väärtused jagunevad tavaliselt kolmele vahemikule: soe valgus umbes 2700–3000 K (kuldne, küünla sarnane); neutraalne umbes 3500–4100 K; jahe valgus umbes 5000–6500 K (päevavalgus). Päevavalgus võib mõnikord ulatuda kõrgemale, kuni umbes 7500 K.

Rakendused hõlmavad valguskujundust ruumide meeleolu ja nähtavuse optimeerimiseks, fotograafiat ja filmimist ning ekraanide valgustamist. Kaamera valge tasakaal kohandub värvustemperatuuriga, et valge jääks tõepoolena valge.

Oluline on märkida, et värvustemperatuur ei näita valguse heleduse suurust. See on vaid värvi toon. CCT-iga sageli kaasnevad teised omadused, nagu spektri jaotus ja värvide taastamise võime (CRI).

Piirangud: kaks valgusallikat võivad olla samas CCT-s, kuid erineva spektri jaotuse tõttu võivad nad tunduda erinevalt. Seetõttu kasutatakse koos CCT-ga ka teisi näitajaid, et hinnata värvide täpsust.