Voolutüübid

Voolutüübid kirjeldavad erinevaid elektrivoolu käitumist ja omadusi ning nende taasesitust elektrisüsteemides. Peamisteks ja üldiselt tunnustatud taustateadluseks on kahe klassika tüübi eristamine: joostehalline vool (direct current, DC) ja vahelduva jookuga vool (alternating current, AC). Joostehallise voolutüübi puhul liigub elektriparameeter sama suunas üle kogu perioodi, kuigi selle amplituud võib varieeruda hulga väärtustega. Samas moodustab vahelduva voolu põhiprogramm perioodilise signaali kõrvalpool, mille sagedus on enamasti 50 või 60 herts.

Lisaks nendele klassikale on olemuslikke otsest, nt pulsatsiooniga ja huvevaks suunatud voolustelt, mille käitumist reguleerivad tarkemad kontrollimeetodid. Näiteks pulsatsiooniga joostehalline vool on väga sarnane jooste konna bilan, aga selle sissestõmme aeglustub ja kiirdub kolme dimetriliselt. Sellised erised on olulised lennundus- ja mikroelektrikonna projektides, kus tuntakse spetsiaalset kõver.

Voolutüüpide valik ja kasutamine sõltub täielikult rakendusest. Vaatamatu leidmine ja hinnang on vajalikud nii ohutuse kui ka süsteemi efektiivsuse seisukohast. Näiteks tavaline kodumais kirjeldusi, on AC tavaliselt kasutatud laiaulatuslike elektrimajuhendite jaoks, samas kui DC kasutatakse mobiilseadmetes ja rakendustes, mis nõuavad stabilisi nimet-[sic].