Virtuaalrealiisuse

Virtuaalrealiisuse kontseptsioon on digitaalse kunsti, virtuaalreaalsuse (VR) ja interaktiivse meedia valdkonnas, mis kirjeldab realistliku kujutamise ja kogemuse loomist virtuaalsetes keskkondades. See ei piirdu üksnes visuaalse sarnasusega, vaid hõlmab ka sensoorset ja interaktiivset realismi: helisüsteemi, liikumise reaalset vastavust ning füüsikalist järjepidevust.

Olulised omadused on veenev visuaalne realism, füüsikaline järjepidevus (liikumine, valgus, varjutus), veenvad avatarid ja tegelased, ruumiline heli ning dünaamiline reageerimine kasutaja tegevusele. Kuna tegemist on interaktiivse meediaga, on kasutaja kaasatus ja olukorra kohanduvus keskne.

Ajalooliselt on virtuaalrealiisuse ideed arenenud CGI, virtuaalreaalsuse ja interaktiivse narratiivi arenguga alates 1990. aastate lõpust. Täna kasutatakse seda laialdaselt videomängudes, VR-treeningutes (nt meditsiini- või ohutuskoolitus), arhitektuuri ja inseneeria visualiseerimises, filmikunstis ning kogemus- ja turundusprojektides, kus realistlik keskkond suurendab usutavust ja kaasatust.

Kriitika ja eetika: liigne realism võib tekitada ebamugava või ebaloomuliku kogemuse ning tõstatada küsimusi esinduse, privaatsuse ja mõju üle vaatajatele. Samuti on virtuaalrealiisuse arendamine ressursimahukas ning digitaalne ligipääs mõjutab, kes saab sellest kasu. Disainis tuleb prioriseerida kasutajate turvalisust, privaatsust ja kaasavat kujundust.