Virtuaaliseerimissüsteem

Virtuaaliseerimissüsteem on tehnoloogia, mis võimaldab ühe füüsilise arvutisüsteemi ressursside, nagu protsessori, mälu ja salvestusruumi, jagamist mitme virtuaalse masina vahel. Iga virtuaalmasin töötab oma operatsioonisüsteemi ja rakendustega, justkui oleks see eraldiseisev füüsiline arvuti. See saavutatakse tarkvara abil, mida nimetatakse hüperviisoriks või virtuaalse masina monitoriks (VMM). Hüperviisor haldab füüsilise riistvara juurdepääsu virtuaalmasinatele, tagades nende isoleerituse ja tõhusa ressursikasutuse.

Virtuaaliseerimissüsteemide peamised eelised hõlmavad serverite konsolideerimist, mis vähendab füüsiliste seadmete arvu, energiatarbimist ja hoolduskulusid. Samuti parandab see ressursikasutust, kuna üks füüsiline server võib teenindada mitut töökoormust. Virtuaalmasinad pakuvad paindlikkust ja kiirust rakenduste arendamisel ja testimisel, samuti lihtsustavad varundamist ja taastamist. Need võimaldavad ka isolatsiooni, kaitstes ühe virtuaalmasina probleeme teiste mõjutamise eest.

Laialdaselt kasutatakse serverite virtualiseerimisel, mis on enamiku tänapäevaste andmekeskuste alustala. Samuti rakendatakse seda töölaua virtualiseerimisel (VDI), pilvandmetöötluses ja rakenduste virtualiseerimisel. Mitmed tarnijad pakuvad virtuaaliseerimistarkvara, sealhulgas VMware, Microsoft ja KVM. Need süsteemid mängivad olulist rolli IT-taristu moderniseerimisel ja optimeerimisel.