Vererõhumõõtjad

Vererõhumõõtjad on meditsiiniseadmed, millega määratakse arteriaalne vererõhk. Nende abil hinnatakse hüpertensiooni riske, jälgitakse ravi ja tehakse diagnostilisi otsuseid. Vererõhumõõtjaid on peamiselt kaks tüüpi: manuaalsed ja automaatsed (digitaalsed).

Manuaalsed mõõtjad koosnevad mansetist, õhupumpast ja stetoskoopist. Vererõhk määratakse auskultatsiooni teel, kuulates Korotkovi helisid. Tulemus väljendatakse millimeetrites elavhõbeda süstena (mmHg). Mercury-versioonid olid ajalooliselt standardiks, kuid nende kasutus on tänapäeval vähenenud mürgiste keskkonnariskide tõttu.

Automaatsed vererõhumõõtjad kasutavad sisseehitatud sensoreid ja mõõtuvad vererõhu muutusi, kuvades tulemuse ekraanile. Need on sageli mõeldud koduseks või esmaseks kliiniliseks kasutuseks ning enamik mudelitest kasutab ülaõhu mansetti; on olemas ka randme- ja sõrmversioone, kuid need võivad olla vähem täpsed.

Mõõtmiste täpsus sõltub manseti suurusest ja kasutusviisist. Käsi peab olema südametasemel, mõõtmine tuleb teha rahulikult ning tavaliselt korratakse 2–3 korda ja tulemused arvestatakse nende keskmisena. Seadmeid tuleb kalibreerida vastavalt tootja soovitustele ning valida valideeritud mudelid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele (nt AAMI, ESH, ISO).

Vererõhumõõtjaid kasutatakse nii haigla- kui kodustes tingimustes ning need on keskne vahend vererõhu hindamisel ja hüpertensiooni ravi jälgimisel.