Verehaigused

Verehaigused on haiguste grupp, mis mõjutab verd ja selle põhikoostisosi: punaseid vererakke, valgeid vererakke, vereliistakuid ja plasma. Need seisundid võivad olla kaasasündinud või omandatud ning erinevad selle järgi, millist osa verest kõige rohkem mõjutavad. Verehaigused võivad esineda üksnes või koos teiste haigustega.

Peamised rühmad on: punavererakkude haigused (aneemia, rauavaegusaneemia, megaloblastiline aneemia, aplastiline aneemia); vereliistakute ja hüübimisprobleemid (hemofiilia A ja B, von Willebrandi tõbi, trombotsütopeenia); valgevererakkude haigused (leukeemiad, lümfoomid, müeloom); ning vereloome süsteemi haigused (müelodüsplastilised sündroomid ja muud seotud seisundid).

Põhjused võivad olla geneetilised, infektsioonid, kroonilised haigused, kiirgus, toksilised ained või autoimmuunreaktsioonid. Sümptomid varieeruvad sõltuvalt haigusest, kuid võivad hõlmata väsimust ja kahvatust, sagedasi infektsioone, pikaajalist verejooksu või verevalumeid, lümfisõlmede suurenemist või põrna suurenemist ning üldist halb enesetunnet.

Diagnoos põhineb laboratoorsetel uuringutel: täisveri CBC (täielik verepilk), biokeemia, vere smear ning vajadusel luuüdi biopsia ja geneetilised/testid.

Ravi sõltub konkreetse haiguse liigist ja raskusastmest; see võib hõlmata rauapreparaate rauavaegusaneemiale, vereülekandeid, keemiaravi, kiiritust, tüvirakkude siirdamist, hüübimisfaktori asendusravi või immunoteraapiat. Ennetus on erinev ja keskendub riskide vähendamisele, varasele avastamisele ning kaasasündinud vormide korral geneetilisele nõustamisele.