Veekogumisest

Veekogumisest on mõiste, mis kirjeldab vee kogunemist maastikul ja selle tulemusel tekkinud veekogude nähtusi. See hõlmab nii looduslikke kui ka inimtekkelisi mehhanisme ning on oluline osa vesivarude hindamisel, maastikukujunemisel ja ökosüsteemide toimimisel.

Looduslikud mehhanismid hõlmavad sademete kogunemist, lume sulamist, pinnavoolu ning põhjavee liikumist. Geomorfoloogilised omadused, nagu madalad alad ja basseinid, soodustavad veekogumise arengut. Inimtegevus võib veekogumist suurendada või vähendada: tammide ja paisude ehitamine, kanalisatsioonisüsteemide muutmine ning põllumajanduse või linnade arenduse tagajärjel tekkinud sadevete kogunemine.

Veekogumine avaldub mitmel viisil. Looduslikult tekkinud veekogud hõlmavad järvi, sooalasid ja lammi ning tiike, millel on pikk ökosüsteemiline kestvus. Tehislikud veekogud koosnevad veeressursside hoidlatest, reservuaaridest ja kunstlikest tiikidest, mis täidetakse või ülevoolavad eesmärgistatud alt. Veekogumine on tihedalt seotud kliima ja mullaviljelusega ning mõjutab piirkonna niiskusrežiimi, pinnase koostist ja bioloogilist mitmekesisust.

Hindamine ja jälgimine kasutavad vesibaasi ja veemahu muutuste seiret. Kontsept sisaldab veekogumi varude jälgimist, sademete ja evapotranspiratsiooni analüüsi ning satelliit-andmete rakendamist. Kliimamuutused võivad muuta veekogumise mustreid, suurendada üleujutuste riske või põhjustada kuivade perioodide pikkust, mis seab esile veekasutuse ja kaitse vajadused.