Veebiaplikatsioonide

Veebiaplikatsioonid on tarkvararakendused, mis töötavad serveris ja mida kasutajad pääsevad juurde veebibrauseri kaudu interneti või intraneti üle. Nad pakuvad interaktiivset funktsionaalsust ning reeglina ei nõua kasutajatelt lokaalseid installatsioone. Veebiaplikatsioonide andmed ja loogika asuvad peamiselt serveris, kuid kasutajale kuvatakse liides tänu kliendipoolsele, brauseripõhisele renderdamisele.

Arhitektuur ja tehnoloogiad: Enamik veebiaplikatsioone järgib kliendi–serveri mudelit. Front-end ehk kasutajaliides töötab HTML-i, CSS-i ja JavaScripti abil ning laaditakse brauseris. Back-end tegeleb äriloogika, andmehalduse ja suhtlusega andmebaasidega. Kommunikatsioon toimub tavaliselt HTTP(S) kaudu REST- või GraphQL-API-de abil ning vahel ka WebSocket-ühenduste kaudu reaalajas teabega. Tehnoloogiate valik sõltub tiimidest ja ärivajadustest (nt LAMP, MEAN/MERN, Django, Ruby on Rails).

Juhtimine ja turvalisus: Veebiaplikatsioonid võivad töötada pilves või ettevõtte serverites, sageli SaaS- või PaaS-teenustena. Õige arhitektuur tagab skaleeruvuse, andmete konsistentsuse ning valitud turvameetmed. Arenduses kasutatakse standardeid ja vahendeid, sealhulgas autentimise ja autoriseerimise protokolle (OAuth 2.0, OpenID Connect), andmete krüpteerimist, turva- ja tegevuste logimist ning OWASP-i soovituste järgimist. Üldised väljakutsed on turvalisus, privaatsus, jõudlus ja sõltuvus võrguühendusest.

Näited ja suundumused: Näited veebiaplikatsioonidest hõlmavad meilikliente, dokumentide koostamise ja koostööplatvorme, kliendisuhtluse süsteeme ning ettevõtte tarkvaralahendusi (gmail, Google Docs, Salesforce). Tulevikus on oluliseks suunaks Progressive Web Apps ning mikroteenuste arhitektuuride laialdasem kasutuselevõtt.