Valekonfiguratsioon

Valekonfiguratsioon on konfiguratsiooniandmete vale või ekslik esitamine, mis viitab sellele, et süsteemi või teenuse tegelik seade erineb sellest, mis on dokumenteeritud või milleks on antud luba. See võib hõlmata nii inimliku vea kui ka pahatahtliku sekkumise tagajärge, mille eesmärk on muuta käitumist, ligipääsu või turvataset varjatult. Valekonfiguratsioon võib esineda erinevates kontekstides: operatsioonisüsteemide seadistustes, võrguseadetes, pilveteenustes ja infrastruktuurina koodina (IaC).

Põhjused võib jagada inimese veast, tarkvaralistest vigadest ning tarneahela kompromissidest. Näiteks võivad valed või moonutatud konfiguratsioonifailid anda vale käsu või lubada liigset ligipääsu, mis mõjub tervikuna süsteemi turvalisusele ja usaldusväärsusele. Samuti võib valekonfiguratsioon olla osa peidetud pettusest või küberrünnaku katsetest, kui eesmärk on varjata tegelikku seadistust või juhendada liiklust valele sihtkohtadele.

Näited võivad hõlmata vales filtri- või lubamisreeglid võrgusseadmetes, mis lubavad pahatahtliku liikluse, DNS-kirjete väärarvestust või riistvara/virtuaaltehnoloogia seadistusi, mis keelduvad või suunavad teenuseid valedesse asukohtadesse.

Mõjud ulatuvad turvariskide suurenemisest kuni teeninduse katkemise ja andmete terviklikkuse rikkumiseni ning organisatsiooni usaldusväärsuse kahjustamiseni. Tuvastamine ja ennetus keskenduvad konfiguratsioonide terviklikkuse kontrollile ning muudatuste jälgimisele. Kasutatakse digitaalallkirju, versioneerimist, auditeerimist, konstantset seadistuste võrdlust ning piiratud õiguste ja kontrollitud muudatuste menetlust. Deklaratiivsed IaC-protsessid ja pidev konfiguratsioonide jälgimine aitavad vähendada valekonfiguratsioonide tekkimise riski.