väärarvestust

Väärarvestus ehk pettus raamatupidamises tähendab rahaliste tehingute teadlikku vale kajastamist või olulise teabe varjamist eesmärgiga eksitada kasutajaid, investoreid või teisi sidusrühmi. See võib ilmneda nii, et tulemused näivad paremad kui tegelik majanduslik seisund, kui ka et tehingud või varad on viidud mitte vastavalt tegelikule majandustegevusele.

Väärarvestuse vormid hõlmavad erinevaid raamatupidamistehnikaid, näiteks tulude või varade vale suurendamine, kohustuste varjamine või tulude ajastamine nii, et need langevad konkreetse aruandeperioodi raames õiges fookuses. Sageli kaasneb see seotud osapoolte tehingute ebapiisav või läbipaistmatu arvestus, varude hinnangu moonutamine, varade väärtemõõt ja varjamine.

Seaduslik kontekst ja sanktsioonid võivad olla Eesti õigusess pinningselt ranged: väärarvestus võib kvalifitseeruda pettuseks või muuks karistuslikuks rikkumiseks ning süüteo raskus ning kavatsuse järgi määratakse vastutus ja karistus. Lisaks võib rikkumine tuua haldus- ja reguleerivaid tagajärgi ning kahjustada ettevõtte usaldusväärsust ja kapitali ligipääsu.

Regulatiivne järelevalve ja ennetusmeetmed on olulised väärarvestuse ennetamiseks. Eestis tegelevad temaga Finantsinspektsioon, audiitorid ning ettevõtete sisekontrolli ja korporatiivse valitsemise mehhanismid. Nõuetekohane sise- ja välisaudit, tugev sisekontroll, korrektne aruandlus ja whistleblower-kanalid aitavad vähendada riske ning avastada anomaaliaid varakult.

Väärarvestus on oluline majanduslik ja juriidiline teema, mis nõuab tähelepanu nii ettevõtjate kui ka reguleerivate asutuste poolt.