digitaalallkirju

Digitaalallkiri on elektrooniline allkiri, mis kasutab krüptograafiat, et kinnitada dokumendi allkirjastaja isikut ja dokumendi terviklikkust. See põhineb tavaliselt publiku- ja privaatvõtmete paari ning usaldusväärse sertifitseerimisasutuse (CA) väljastatud sertifikaadiga, mis seob identiteedi kindla isiku või organisatsiooniga. Digitaalallkiri sisaldab signatuuri, identiteeti tõendavat sertifikaati ja sageli ajatemplit.

Kuidas see töötab: dokumendi sisu kerget arvestust (hash) tehakse ja see hash allkirjastatakse privaatvõtmega. Vastuvõtja kasutab signatuuri kontrollimiseks signatuuri allkirja avalikku võtit ja sertifikaadi kehtivust (nt CRL või OCSP). Kui võti vastab ja sisu ei ole pärast allkirjastamist muudetud, on allkiri kehtiv. Turvalisuse tagamiseks on võtmed kaitstud spetsiaalsete seadmetega (nt HSM-id, turvakaardid või USB-tokendid).

Õiguslik raamistik: Euroopa Liidus reguleerib digitaalsed allkirjad eIDAS-i õigusakt. Seal eristatakse lihtsat, arenenud ja kvalifitseeritud elektroonilist allkirja. Kvalifitseeritud allkiri pakub juriidilist mõju, mis võib olla võrreldav käsitsi allkirjaga; arenenud allkiri peab tagama teatud turvalisuse taseme ning õiguslik mõju sõltub kontekstist.

Formaadid ja standardid: signatuuride integreerimiseks kasutatakse tavaliselt XMLDSig, XAdES, CAdES ja PAdES ning sobivaid vorminguid nagu XML või PDF. Kasutusalad hõlmavad lepingute sõlmimist, maksudokumente, riigi ja ettevõtete teenuseid ning oluliste dokumentide elektroonilist kinnitamist.

Turvalisus ja haldus: võtmete kaitse on keskne (turbvtokendid, HSM-id). Võtmete tühistamist haldagatakse CRL-ile või OCSP-teenustele ning sertifikaadi järjepidev kontroll on kriitilise tähtsusega. Digitaalallkirjad suurendavad dokumentide usaldusväärsust ja kiirendavad elektroonilisi protsesse.