Digitaalallkirjad

Digitaalallkiri (digitaalne allkiri) on krüptograafiline meetod, mis tagab dokumendi autentsuse, terviklikkuse ja mitte-eitasuse. Allkiri lisatakse dokumendile, kasutades isiku privaatvõtit ja sertifikaati, mille väljastab usaldusväärne sertifikaadiasutus (CA). Dokumendi allkirja ning sertifikaati saab kontrollida avaliku võtme abil. Kui dokumenti muudetakse pärast allkirjastamist, ei vasta allkiri dokumendile ning selle kehtivus võib kaotada.

Tööpõhimöte põhineb avaliku võtme infrastruktuuril (PKI). Iga allakirjutaja omab privaatvõtit, mida kasutatakse allkirja loomisel, ja avalikku sertifikaati, mis tõendab tema identiteeti. Sertifikaat on väljastatud usaldusväärse CA poolt ja sisaldab avalikku võtit ning kehtivusaega. Sertifikaadi kehtivus ja terviklikkus kontrollitakse tavaliselt ühenduses kogu sertifikaadijööriga, mis võimaldab tühistada valed või kaotatud võtmeid.

Euroopa Liidus kehtib eIDAS regulatsioon, mis eristab kolme elektronallkirja taset: lihtne, täiustatud (Advanced Electronic Signature, AES) ja kvalifitseeritud (Qualified Electronic Signature, QES). Kvalifitseeritud digiallkiri, loodud kvalifitseeritud allkirja loomise vahendi ja kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkuja sertifikaadiga, omab sama juriidilist mõju kui käsitsi allkirjastatud. Eestis ja teistes liikmesriikides kasutatakse digiallkirju laialdaselt e-teenustes, sealhulgas maksudeklaratsioonide, lepingute ja ametlike dokumentide allkirjastamisel.

Peamised tüübid on lihtne, täiustatud ja kvalifitseeritud allkiri. Lihtne allkiri viitab identiteedile, kuid ei taga sama turvalisust; täiustatud allkiri seob allkirja autentse kasutajaga ja tagab terviklikkuse; kvalifitseeritud allkiri on kõige kõrgem tase ning sobib õigussubjektideks. Turvalisusnõuded hõlmavad privaatvõtme hoidmist turvaliselt, kasutamist turvaliste seadmete kaudu, võtmete uuendamist ja tühistamist (CRL/OCSP) ning pikaajalist valideerimist.