Vakuutused

Vakuutused ehk kindlustused on lepingulised finantsteenused, mille korral kindlustusandja võtab vastutuse katta kindlustatu kahju kindlustuslepingu alusel, vastutasuks lepingu sõlminud isiku makstud preemiale. Nende kaudu riskid jaotatakse kogukonna vahel: paljud maksavad preemiat, et katta teiste kahjude tasumist, kui kahju tekib. Lepingul on peamised komponendid: katvus (millised kahjud on hüvitatavad), omavastutus (kui suur on omaosaluse osakaal) ning limiidid (kõrgeim hüvitise summa). Lepingus võivad esineda erandid ehk väljalülitused, mis kahju osa ei kata.

Peamised kindlustusliigid hõlmavad varakindlustust (kinnisvara ja muu vara), elukindlustust (elu ja pikaajalise riski katmine), tervisekindlustust (meditsiinilised kulud), vastutuskindlustust (kolmandate isikute kahjude eest vastutuse katmine) ning liikluskindlustust (mootori- või muu liiklusega seotud kahjude katmine). Täiendavad liigid on reisikindlustus ja töövõimetuse kindlustus.

Hüvitise menetlus käib tavaliselt nii: kahjunõue esitatakse kindlustusandjale, kahju hinnatakse ja hüvitis makstakse vastavalt poliisile. Kindlustusmaailma toimivad riskide hindamine ja re-insureerimine ning regulatiivne raamistik tagab solventsuse ja tarbijakaitse.

Ajalooliselt on kindlustus arenenud riskide jagamise mehhanismina, mis on võimaldanud ühiskonnal ja ettevõtetel maandada ootamatuid kahjusid ning on laienenud üle maailma erasektorist avalikesse ja sotsiaalsetesse süsteemidesse.