Vahelduvvoolmootorid

Vahelduvvoolmootorid (inglise keeles *alternating current motors* või *AC motors*) on elektrimootorid, mis töötavad vahelduvvoolu (AC) põhjal. Need on üks levinumaid mootoritüüpe, kasutatavad laialdaselt tööstuses, kodumajanduses ja teistes rakendustes.

Vahelduvvoolmootorid jagunevad peamiselt kolme peamisse kategooriasse: asünkroonsed (induktsioon)mootorid, sünkroonsed mootorid ja erijuhtudena ka erivormid nagu mootorid, mis kasutavad erilisi voolu- või magnetvälja reguleerimismeetodeid. Asünkroonsed mootorid on kõige levinumad, kuna nad on lihtsad, odavad ja kestvad. Nad töötavad magnetvälja induktsiooni põhimõttel, kus statoori (kõva osa) vahelduvvool loob rootoris (liikuva osa) voolu, mis tekitab liigutava jõu.

Sünkroonsed mootorid töötavad sünkroonselt vahelduvvoolu sagedusega, mis tagab kindla liigumisnoori. Nad on efektiivsed kõrge sagedusega rakendustes, kuid nõuavad alustava jõu andmiseks eraldi mehhanismi. Sünkroonsed mootorid on sageli varustatud permanentmagnetidega või elektromagnetidega, mis tagab magnetvälja loomise.

Vahelduvvoolmootorite eelised on nende lihtsus, madal hooldusvaja ja suured efektiivsus. Nad on sobivad nii madala kui ka kõrge võimsusega rakendusteks, näiteks ventilaatorites, pumbades, konveierites ja tööstusmasinatetes. Vahelduvvoolmootorid on ka ühendatavad lihtsalt vahelduvvooluga, mis on laialdaselt levinud elektrivõrgu vorm.

Vahelduvvoolmootorite puudused võivad olla nende alustava jõu vajamine erilistes juhtudel, näiteks sünkroonsete mootorite puhul, või nende reguleerimise keerukus võrreldes voolureguleeritud mootoritega. Reguleerimiseks kasutatakse sageli frekventsõlgeid või muid elektronilisi seadmeid, mis muudavad vahelduvvoolu sagedust ja suurust.