VSEPRteoriaan

VSEPR-teooria (Valence Shell Electron Pair Repulsion) on keemiliste molekulide ruumilise kuju ennustamise mudel. Selle põhieeldus on, et aatomi valentskihi elektronpaari ja sidepaarid tõukuvad üksteisest ning võtavad ruumis positsiooni, kus nende domeenide vaheline kaugus on maksimaalne. Teooria arendasid 1950ndatel Ronald Gillespie ja Ronald Nyholm. VSEPRi eesmärk on kirjeldada, kuidas elektronpaaride paiknemine määrab keskse aatomi ümber oleva molekulaarggeomeetria.

Elektron-domeenide mõiste: keskne A-aatom ümbritsetakse X sidemeparidega ja E vabade elektronpaaridega. Domeenide arv X+E ning nende olemus määrab molekulaarggeomeetria. Tavapäraselt kasutatakse märgistust AXmEn, kus m tähistab seotud atomeid (sidemeid) ja n – vabu elektronpaare (lone pairs).

Geomeetria sõltub domeenide arvust. Kui E=0 ja X=2, on geomeetria lineaarne; X=3 – kolmnurkne tasandiline; X=4 – tetraeedraal; X=5 – trigonaalne bipüramida; X=6 – oktaedraal. Kui E>0, tekivad deformatsioonid: NH3 (X=3, E=1) on trigonaalne pyramidaalne; H2O (X=2, E=2) – kumer; PF5 (X=5, E=0) – trigonaalne bipüram; SF4 (X=4, E=1) – seesaw; ClF3 (X=3, E=2) – T-kujuline; XeF4 (X=4, E=2) – ruuduline planaar; XeF2 (X=2, E=3) – lineaarne; SF6 (X=6, E=0) – oktaedraal.

Piirangud: VSEPR on lihtsasti kasutatav tööriist, kuid ei anna alati täpseid nurkade väärtusi ega selgita kõigi ühendite geomeetriat keerukates tingimustes (nt resonants, d-orbitalide kaasamine või hypervalentsus). Seda tuleb kasutada koos eksperimentaalsete andmete ja teiste teooriatega.