Võrgugeomeetria

Võrgugeomeetria viitab võrkude füüsilisele paigutusele ja topoloogiale, mis on aluseks erinevatele sidesüsteemidele ja arvutivõrkudele. See hõlmab seda, kuidas seadmed nagu ruuterid, lülitid, arvutid ja serverid on omavahel ühendatud, ning seda, milliseid füüsilisi kaableid või traadita ühendusi kasutatakse. Võrgugeomeetria määrab kindlaks võrgu skaalautuvuse, töökindluse, jõudluse ja kulud.

Erinevaid võrgugeomeetria tüüpe on mitmeid, sealhulgas siin (bus), täht (star), rõngas (ring), võrk (mesh), puu (tree) ja hübriid (hybrid). Siinivõrgus jagavad kõik seadmed ühte ühist sidekanalit. Tähtvõrgus on kõik seadmed ühendatud keskse seadmega, nagu lüliti või jaotur. Rõngasvõrgus on iga seade ühendatud täpselt kahe teise seadmega, moodustades suletud ringi. Võrguvõrgus on iga seade ühendatud kõigi teiste seadmetega, pakkudes kõrget töökindlust, kuid ka kõrgeid kulusid. Puuvõrgud ühendavad võrke hierarhiliselt ja hübriidvõrgud on erinevate geomeetriate kombinatsioonid.

Võrgugeomeetria valik sõltub võrgu spetsiifilistest nõudmistest, nagu andmeedastuskiirus, töökindluse tase, vajalikud ühenduste arv ja eelarvepiirangud. Füüsilise geomeetria lisaks on oluline ka loogiline geomeetria, mis kirjeldab, kuidas andmed võrgus liiguvad, sõltumata füüsilisest ühendusest. Näiteks Ethernet kasutab siinilist loogilist geomeetriat, isegi kui füüsiline paigutus on täht.