Värvimuutus

Värvimuutus on nähtus, kus objekti või selle ümbritseva keskkonna värv muutub. Muutus võib olla pöörduv või püsiv ning selle põhjused võivad olla keemilised, fotokemilised, bioloogilised või valgusoludega seotud. Värvimuutust võib käsitleda nii ilme kui ka materjali omaduste muutusena.

Keemiline värvimuutus tekib kemikaalide reaktsioonide tagajärjel, näiteks oksüdeerumine või redutseerumine, happesuse või leelisuse muutus ning pigmentide komplekside moodustumine või lagunemine. Näidetena on indikaatorite värvi muutumine ning erinevate ühendite värvusvasted.

Fotokemiline värvimuutus toimub valguse toimel ja hõlmab pigmentide või plastide fotodegradatsiooni ning pigmentide ümberstruktureerumist. Sellised muutused võivad olla ajutised või püsivad ning neid nähakse sageli vananemisel või pikaajalises päikesevalguse mõjus.

Bioloogiline värvimuutus tekib organismide pigmentide muutuste tulemusena, mis võivad olla hooajalised, stressi või arengu tõttu. Taimed võivad muuta värvi klorofülli ja karotenoidide suhte muutuste tõttu; loomadel võivad pigmentide väljund ja jaotus muutuda مثالiseks kamuflaažiks või signaalimiseks.

Metamerism ja valgusallikate kvaliteet võivad põhjustada värvimuutust ka tajus. Sama värv võib erinevas valguses näida erinev, sõltuvalt valgustemperatuurist ja allikast.

Mõõtmine ja rakendused: värvimuutust hinnatakse värvimõõtjate ja spektraalanalüüsi abil ning kirjeldatakse sageli CIE värvisüsteemide kaudu. Kalibreerimine, värvijuhtimine ja kvaliteedi tagamine on olulised tööstuses, kunstis ja materjaliteaduses.