valgustemperatuurist

Valgustemperatuurist räägitakse seoses valgusallikatega ning see kirjeldab seda, kui "soe" või "külm" valgusallikas paistab. Seda mõõdetakse Kelvinites (K). Valgustemperatuur ei ole sama mis füüsiline temperatuur, vaid pigem visuaalne omadus, mis viitab valguse värvitoonile.

Madalamad valgustemperatuurid, näiteks 2000 K kuni 3000 K, annavad sooja valget valgust, mis on kollakas või oranžikas. Selline valgus meenutab küünlavalgust või traditsioonilist hõõglampi ja loob hubase atmosfääri. Seda kasutatakse sageli eluruumides, magamistubades ja restoranides.

Keskmised valgustemperatuurid, umbes 3500 K kuni 4500 K, annavad neutraalset valget valgust. See valgus on tasakaalustatud ja ei ole liiga kollakas ega liiga sinakas. Seda kasutatakse sageli kontorites, köökides ja vannitubades, kus vajatakse head nähtavust.

Kõrgemad valgustemperatuurid, alates 5000 K, annavad jahedat valget valgust, mis on sinakam. See valgus sarnaneb loomuliku päevavalgusega ja aitab luua energilisema ning keskendunuma keskkonna. Sellist valgust kasutatakse sageli tööstuslikes ruumides, haiglates ja kohtades, kus on vaja eristada detaile.

Valgustemperatuuri valik sõltub ruumi funktsioonist ja soovitud atmosfäärist. Õige valgustemperatuuri valimine võib mõjutada meie meeleolu, tootlikkust ja üldist mugavust.