Väheväärtuslikud

Väheväärtuslikud (inglise keeles *low-value drugs*) on meditsiinilised preparaadid, mille terapeutiline väärtus on väike või mis ei ole piisavalt tõendatud, et neid oleks soovitatav kasutada tavaliste haiguste raviks. Selliste ravimite kasutamine võib olla riskantne, kuna nad võivad põhjustada kõrgeid hinnakustuseid ja potentsiaalseid haavandusi, samas kui nende tõhusus on piiratud või puudulikult uuritud.

Väheväärtuslikke ravimeid võib esineda mitmesuguste haiguste puhul, näiteks kipe, migreen, kõhuvalud, unetõrje ja psühholoogilised probleemid. Näiteks on mitmed kipu ravimid, nagu mitmed NSAID-d (näiteks ibuprofeen või naprokseen) või opioidsed analgeetikumid, kui nad kasutatakse mittepiisavalt tõendatud juhustes, võidud olla väheväärtuslikud. Samuti on paljud ravimid, mis on mõeldud psühholoogiliste probleemide, nagu masenduse või ärevuse, raviks, kuid mille tõhusus on piiratud või mis võivad põhjustada kõrgeid kõrvaltoimeid.

Väheväärtuslike ravimite kasutamise mõju on oluline nii patsientide kui ka haiglasüsteemi jaoks. Patsientidel võib see viia ebapiisava ravimi efektiivsuse või kõrvaltoimete tekkele, samas kui haiglasüsteemil võivad tekkedada lisakulud, mis ei ole piisavalt õigustatud. Seetõttu soovitab palju meditsiinilisi organisatsioone, nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Rahvuslik Meditsiiniline Ühing (NICE), väheväärtuslike ravimite kasutamise piiramist ja alternatiivsete, tõendatud ravimite või mittefarmakoloogiliste meetodite kasutamist.

Väheväärtuslike ravimite identifitseerimiseks ja nende kasutamise vähendamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks kliinilisi juhendeid, ravimite hindamisi ja patsientide informatsiooni pakkumist. Tähelepanu pööratakse ka ravimite turustamisele ja mainimisele, et vältida ebavajalikku ravimite kasutamist.