Täisväärtusliku

Täisväärtusliku valgu mõiste viitab toiduvalgule, mis sisaldab kõiki inimkehale asendamatuid aminohappeid piisavates kogustes ning on organismile bioloogiliselt väärt ja hästi seeduv. See kvaliteet sõltub aminohapete tasakaalust ning seeditavusest, mis kokku mõjutab valkude kasutatavust organismis.

Inimese jaoks on üheksa asendamatut aminohapet: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Täisväärtuslik valk annab need happed piisavas koguses, mis võimaldab kasvu, kudede remondi ja normaalset ainevahetust. Loomsed valgud (liha, kala, munad, piimatooted) on tavaliselt täisväärtuslikud, kuid ka taimsed allikad võivad olla täisväärtuslikud või koos teiste allikatega kogu vajaliku aminohapete profiili katta (nt soja, kinoa ja amarant).

Paljud taimsed valgud on puuduliku koostisega, teatud asendamatute hapete osas ebapiisavad. Seetõttu tuleb taimetoitlaste ja veganite dieedil sageli kombineerida erinevaid valguallikaid (nt teravili ja kaunviljad), et saavutada kogu vajaliku aminohapete komplekt. Õige koostisega toitumine aitab tagada valkude kvaliteedi ja aitab vältida puudulikkust.

Kasutusel kirjeldab täisväärtusliku valgu kvaliteeti toitumises ja sporditoitumises ning nõustab planeerima dieeti nii, et kõik asendamatud aminohapped oleksid piisavalt esindatud.