Täislauseid

Täislauseid on laused, mis väljendavad täielikku mõtet ja võivad seetõttu toimida iseseisva lausena. Eesti keeles tähistab täislause mõiste lauset, mis sisaldab predikaati ning sageli ka subjekt, ning mis suudab väljendada ühte väidet, küsimust või käsku. Täislauseid võib esineda nii lihtlausetena kui ka keerulises lauseehituses, kuid neil kõigil on iseseisev mõte.

Peamised elemendid täislause konstruktsioonis on subjekt ja predikaat. Predikaat näitab tegevust või olekut ning kinnitab aega ja isikut, mida vorm markeerib. Subjekt märgib, kes või mis teeb teo. Täislause võib sisaldada ka objekti, määruslausid või muid täiendusi ning see võib olla osa suuremast lausekompositsioonist.

Tüübid: lihtlause sisaldab ühte predikaati, kuid keerulises täislauses võib olla mitu alause koos või liitlausena ühendatud. Täislauseid võib klassifitseerida ka lausetüübi järgi: deklaratiivsed (väidavad laused), küsimuslaused ja käsklused.

Kasutus ja märgistamine: täislause lõppeb tavaliselt punktiga, kuid küsimus- ja käsklaused saavad lõppmärgi vastavalt küsimuse- või käskluspääsmärgiga. Eesti keel on oma sõnalise vormi ja käändevormide tõttu paindlik ning täislause järjekord võib varieeruda, kuid predikaat kipub jääma laususe keskmesse.

Näited:

Ta läheb kooli.

Mina loen raamatut.

Kas ta tuleb homme?