Turuvolatiilsus

Turuvolatiilsus ehk hinnakõikumiste ebastabiilsus viitab finantssüsteemi varade hindade või tootluste ajasiseselt suurenevale või vähenvale muutumisele. See peegeldab ebakindlust, ootusi ja riskijulgust turul ning võib oluliselt erineda erinevate varade ja ajaperioodide lõikes.

Mõõtmine: Realiseeritud volatiilsus arvutatakse hindade muutuste standardhälvena kindlal ajaperioodil. Impilits volatiilsus ehk ootuste põhine volatiilsus ilmneb optsioonide hinnakujundusest ning annab aimu tulevaste kõikumiste kohta. Aktsiaturul on laialdaselt kasutatava näitajana VIX-indeks, mis peegeldab optsioonide hinnangulist volatiilsust 30 päeva perspektiivis. Erinevate varade puhul võib volatiilsus olla erinev: aktsiate, võlakirjade, kaupade ja valuutade puhul.

Põhjused ja erinevad tüübid: Volatiilsust mõjutavad makroökonoomilised näitajad, likviidsus, rahapoliitika ja geopoliitilised riskid, aga ka turumõju ja spekulatsioon. Realiseeritud volatiilsus kirjeldab minevikus toimunud kõikumisi, impilits volatiilsus kajastab ootusi ning lühiajaline volatiilsus võib olla äkiline kriiside või uudiste tõttu, samas pikaajaline volatiilsus võib jääda madalamaks.

Mõju ja käsitlemine: Kõrge volatiilsus suurendab hinnakõikumiste ulatust ning investeerimisriski, pakkudes samas ka lühiajalisi kauplemisvõimalusi. Riskide maandamiseks kasutatakse hajutust, sobivat ajastus ja portfelli lineariseerimist, ning vajadusel optsioone või futuure riski piiramiseks. Turuvolatiilsus on mitmekülgne nähtus, mis mõjutab hinnanguid, investeerimisotsuseid ja turu likviidsust.