Tsöliaakia

Tsöliaakia on krooniline autoimmuunhaigus, mis vallandub gluteeni allaneelamisel geneetilise eelsoodumusega inimestel. Immuunsüsteem ründab peensoole limaskesta, mille tulemuseks on limaskesta kahjustus ja seedehäireid. Haiguse risk on seotud HLA-DQ2 või HLA-DQ8 geenidega; kandjad ei arenda haigust alati, kuid need geenid suurendavad riski.

Sümptomid on varieeruvad. Lapsed võivad kogeda seedehäireid, näiteks krooniline kõhulahtisus, puhitus ja kehva kasvu. Täiskasvanutel esinevad sageli mitteseedelemad sümptomid, nagu raua defitsiitneemia, väsimus, luude või liigeste valud ning nahahaigus dermatitis herpetiformis; mõnel inimesel võib haigus olla asümptomaatne.

Diagnoos tehakse esmalt seroloogiliste testidega, eelkõige galt tsöliaakia-tTG IgA ning endomüsiumi antikehad. Oluline on kontrollida ka total IgA taset; IgA puudulikkuse korral kasutatakse IgG-põhiseid teste. Diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga, mis näitab viluse atroofiat ja limaskesta põletikulist infiltraati. HLA-typing võib välistada haiguse, kuid ei ole iseseisev diagnostiline määr.

Ravi põhialuseks on eluaegne gluteenivaba dieet: gluteeni sisaldavate teraviljade vältimine ja vältimine ristsaastumisest. Vajadusel on kasulik toitumisnõustamine ning raua, foolhappe või B12 puuduste korrigeerimine. Jälgitakse kasvu, toitumist ja sümptomeid; harva võib esineda refraktaarne tsöliaakia.

Epidemioloogia ja prognoos: tsöliaakia esinemus on umbes 1% elanikkonnast ning esinemissagedus on suurenenud tänu paremale diagnoosimisele. Õigeaegne diagnoos ja gluteenivaba dieet parandavad sümptomeid, elukvaliteeti ja tüsistuste riski ning suurendavad normaalse eluiga.