Treeningtulemuste

Treeningtulemuste mõiste viitab treeningu lõpus või järel ilmnevatele tulemustele, mis kajastavad edasiminekut ning treeningu mõju. Tulemused võivad hõlmata kehalise jõudluse, tervise ja oskuste arengu näitajaid ning neid hinnatakse enne ja pärast programmi või võrdlevate uuringute raames.

Kvantitatiivseid näitajad on palju: VO2 max, maksimaalne jõudlus (1RM), sprintaeg, hüppetegevuse kõrgus, vastupidavuse testid ning kehalise koostise näitajad (rasvaprotsent, lihasmass). Kvalitatiivsed hinnangud võivad hõlmata tehnika kvaliteeti, soorituse sujuvust, koordinatsiooni ja väsimuse taluvust.

Treeningtulemuste kogumine ja analüüs sisaldab sageli enne- ja pärast teste ning vajadusel kontrollgruppi või juhitavat jälgimist. Olulised näitajad on efekti suurus, statistiline olulisus ja praktiline tähtsus. Tulemuslikkuse tõlgendamisel tuleb arvestada mõõtmisvigadega, õppimis- ja habituatsiooniefektidega ning testide valikuga seotud piirangutega.

Tulemuste mõju sõltub treeningkava intensiivsusest, mahust, sagedusest ja treenitavast liiki, samuti algväärtusest ja isiklike omaduste (vanus, sugu, kogemus), toitumise, une ja taastumise tasemest. Seetõttu on tulemuste tõlgendamine kontekstis kriitiline ning standardiseerimine testide ja näitajate vahel on soovitatav.

Treeningtulemuste jälgimine aitab treeneritel ja tervishoiutöötajatel hinnata edasist arengut, kohandada programmi ning hinnata taastumist ja vastuvõtlikkust treeningule. Piirangutena tuleb arvesse võtta lühiajalist mõju, testivaliku ja õppe mõju ning tulemuste üldistamise piiranguid.