Transliteratsioon

Transliteratsioon on kirjutusüsteemide vahelise konverteerimise protsess, mille käigus teisendatakse tekst ühest märgisüsteemist teise, püüdes säilitada algse märgi visuaalset või graafilist vastavust. Erinevalt transkriptsioonist, mis kajastab hääldust, keskendub transliteratsioon märgitase vastavusele; see ei pruugi olla fonetiliselt täpne.

Tüübid ja rakendusalad: line-for-line transliteratsioon (märgihaaval ülekandmine), bibliograafiline transliteratsioon (standardsed nimekirjad ja bibliograafilised viited) ning geograafiliste nimede transliteratsioon. Kuna erinevates keeltes on erinevad märgisüsteemid, valitakse sageli konkreetne standard vastavalt kasutusvaldkonnale.

Standardid ja juhised: rahvusvahelised standardid hõlmavad ISO 9 (Cyrillic → Latin), ALA-LC ja BGN/PCGN (rahvusvahelised nimed), UNGEGN ning erinevate keelte jaoks spetsiifilised süsteemid, näiteks DIN 31635 araabia tähtedest transliteratsiooniks või ISO 259 heebrea kirjutusviiside korral. Eri standardid võivad anda erinevaid variatsioone samale märgile.

Rakendused: transliteratsiooni kasutatakse raamatukogudes ja kirjastustes, arhivaalides, geograafiliste nimede andmebaasides ning rahvusvahelises andmevahetuses. See võimaldab tekstidel ja nimedel olla hõlpsasti võrreldavad ja leitavad erinevates süsteemides.

Näited: Москва → Moskva (ISO 9). القاهرة → al-Qahirah või al-Qahira sõltuvalt valitud standardist.

Piirangud ja kaalutlused: 1:1 ülekandmine ei ole alati võimalik diakriitide ja keeleliste nüansside tõttu; erinevad konventsioonid võivad anda erinevaid transliteratsiooniversioone; transliteratsioon ei kanna alati algset hääldust ning võib olla pöördumatuse piiridega sõltuvalt kasutatavatest standarditest.