Toiduekstruuderimine

Toiduekstruuderimine on toiduainete töötlemise tehnika, kus toorained juhitakse läbi ekstruderi, kus materjalile rakendatakse mehaanilist surve ja sageli kõrget temperatuuri, et saada soovitud kuju, tekstuur ja maitse. Ekstruuderis segunevad ja kuumutatakse toorained ning seejärel surutakse need läbi die, mis vormib toote lõplikku kuju. Protsess võib hõlmata ka optimaalset niiskuse ja lisandite reguleerimist enne ja pärast ekstrustiooni.

Protsess jaguneb ettevalmistuseks (õige kuivus, jahvatuse aste, koostisosade homogeenus), ekstrusiooniks (surve, temperatuur ja segamine) ning jahutamiseks ja vormimiseks. Ekstruderid võivad olla ühe- või kahekruvilised ning nende konstruktsioon ja die valik mõjutavad toodangu konsistentsi ja tekstuuri. Kõrge temperatuur ja surve tekitavad tärklise gelatiniseerumise, proteiinide denatureerumise ja sega- või õhku kaasatud omaduste muutumise, mis annavad tootele tihti krõbeda või kerge, õhulise struktuuri.

Kõige laiemad kasutusalad hõlmavad hommikusnäkke, krõbisevaid snäkke, pastasid ning taimset liha analoogtooteid. Toiduekstruuderimine võimaldab suurendada tootmismahtu ja muuta tooteid erinevate vormide ja tekstuuride kaudu. Olulised parameetrid on niiskus, temperatuur, rõhk, kiirus ja diei disain, mis määravad lõpptoote omadused. Tehnika nõuab ranget kvaliteedi- ja ohutuse kontrolli ning reguleerivate nõuete järgimist.

Toiduekstruuderimise algus ulatub 20. sajandi esimesesse poole, mil tööstuslik ekstrusioon hakati laiemalt rakendama toiduainete tootmises, ning tehnika on aastakümnete jooksul arenenud mitmekesiste toodete ja parameetrite abil.