Tingimuslaused

Tingimuslaused on laused, mis väljendavad tingimust, mille alusel pealause kehtib või toimub. Eesti keeles neid tavaliselt algab sideühendiga kui, mis tähistab sõna-sõnalt “kui” või “kui … siis”. Lisaks kasutatakse ka ühendit enne kui tähistamaks ajaliselt või tingimuslikult seotud sündmusi. Tingimuslaused moodustavad koos pealausega terviku, milles teatud tegevus või tagajärg sõltub kindlast tingimusest.

Tingimuslaused jagunevad peamiselt kaheks põhikategooriaks: reaalne tingimus ja ebareaalne (hüpoteetiline) tingimus. Reaalne tingimus viitab tegelikule või tõenäolisele tulevikus toimuvale. Näide: Kui vihma sajab, jääme koju. Siin kasutatakse tavaliselt olevikku või tulevikku mõlemas lauses. Ebareaalne tingimus kirjeldab olukorda, mis tegelikkuses ei kehti või on poetatud. Seda väljendatakse tavaliselt konditsionaalse moodiga: Kui ma oleksin rikkam, ostaksin maja.

Punctuation ja paigutus: Kui tingimuslause tuleb ees, eraldatakse see pealausega koma (näide: Kui vihma sajab, jääme koju). Kui pealause on ees, võib koma asetada pärast pealause lõppu või jääda ära sõltuvalt rõhuasendist (näide: Jääme koju, kui vihma sajab).

Kasutus: Tingimuslauseid kasutatakse nii kõnes kui kirjas, et väljendada plaane, hüpoteese, põhjuseid ja võimalikke tagajärgi vastavalt sellele, kas tingimus on reaalselt aktuaalne või vaid mõtteline.