Tingimuslauseid

Tingimuslauseid on lauseidüli, mis väljendab tingimust, mille täitumisel sõltub teise lause sündmuse toimumine. Tingimuslauset moodustavad tavaliselt kaks osa: tingimuslausest ehk alusest, mis märgib ette antava tingimuse, ning pealauseest, milles väljendub tulem. Kõige tavalisem ühendus on sõna kui kasutamine, kuid ka muud ühendusviisid on võimalikud.

Tingimuslaused jagunevad peamiselt kolme tüüpi: reaalsed (päris) tingimuslaused, potentsiaalsed (võimalus) tingimuslaused ja ebarealsed (hüpoteetilised) tingimuslaused. Reaalsetes tingimuslaustes pealause väljendab tulemuse, mis on tõenäoline või tegelikult võimalik, ning nii tingimus- kui pealause vormid on tavaliselt ajalises vastavuses – näiteks Kui sajab vihma, jääme koju. Potentsiaalsetes tingimuslaustes tähistatakse võimalust või küsitavust; pealause võib sisaldada märksõnu nagu võiks või võib olla, ning näide: Kui ta tuleb varakult, võiksime kohtuda enne tööd. Ebarealsetes tingimuslaustes väljendatakse mitterealset olukorda, mida tegelikkuses ei toimu või on väga ebatõenäoline; need laused kasutavad sageli konditsionaalseid vorme: Kui ma oleksin rikkam, ostaksin maja. Minevikuebarelaste vormide näide: Kui ma oleksin varem teadnud, oleksin selle otsuse teinud teisiti.

Tingimuslaused võivad esineda nii kui- kui ka teistmoodi konstruktsioonidega ning vahel võib tingimuslausest ja pealauseest saada üks lause ilma suurema pausita. Üldine põhimõte on, et tingimus tähendab, et teise lause sündmuse toimumine sõltub esitatud tingimusest ning erinevad ajastus- ja vormivalikud väljendavad erinevaid reaalsuse astmeid.