Tihedussensoreid

Tihedussensoreid kasutatakse erinevate materjalide tiheduse mõõtmiseks või tuvastamiseks. Need seadmed on olulised paljudes tööstuslikes ja teaduslikes rakendustes, kus materjali koostise või kvaliteedi kontroll on kriitilise tähtsusega. Tihedussensoreid võib liigitada mitmeti, sõltuvalt nende tööpõhimõttest.

Üks levinud meetod on Archimedes'e printsiibi kasutamine. See meetod põhineb vedelikusse kastetud objekti kaalukadu mõõtmisel, mis on võrdne tema poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Tihedussensorid, mis seda meetodit kasutavad, võivad koosneda kaaludest ja vedelikupaagist. Nende abil saab määrata vedelike ja tahkete ainete tihedust.

Teine tüüp tihedussensoreid kasutab optilisi või akustilisi meetodeid. Optilised sensorid võivad mõõta valguse läbipaistvust või peegeldumist, mis on seotud materjali tihedusega. Akustilised sensorid aga analüüsivad helilainete levikut läbi materjali. Need meetodid sobivad eriti hästi pideva protsessi jälgimiseks, kus materjali pole võimalik füüsiliselt eraldada.

Lisaks on olemas ka röntgen- või gammakiirgusel põhinevaid tihedussensoreid, mis kasutavad materjali läbiva kiirguse neeldumist tiheduse määramiseks. Need on sageli rakendatud karmides keskkondades või kus muud meetodid ei ole praktilised. Tihedussensorite valik sõltub mõõdetavast materjalist, vajalikust täpsusest ja töötingimustest.