Tervislikkust

Tervislikkus (tervislikkust ehk tervise heaoluseisund) on laiem kui haiguste puudumine. Tavaliselt defineeritakse seda kui kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, kus inimene suudab toime tulla igapäevaste väljakutsetega ja elada täisväärtuslikku elu. Maailma Tervishoiuorganisatsioon rõhutab, et tervis on mitmekülgne ning sõltub nii füüsilisest kui ka psühholoogilisest ja sotsiaalsest heaolust, mitte ainult meditsiinilisest diagnoosist.

Tervislikkust mõjutavad mitmed tegurid. Eluviisid nagu toitumine, füüsiline aktiivsus, uni ja stressi juhtimine mängivad olulist rolli, kuid sama tähtsad on keskkond, sotsiaalne toetus, haridus, tööhõive ja majanduslik olukord. Genetilised tegurid võivad määrata haiguste riske, kuid keskkonna ja eluviiside muutused võivad neid riske mõnevõrra leevendada. Tervislikkuse kujundamisel on oluline varajane ennetus ja ligipääs kvaliteetsele tervishoiule.

Mõõtmine ja hindamine hõlmavad nii subjektiivseid kui ka objektiivseid näitajaid. Enesehinnatud tervis, elukvaliteet ja suutlikkus igapäevatoiminguteks on tavalised indikaatorid, lisaks krooniliste haiguste esinemine, eluea pikkus ning riskikäitumised. Tervislikkuse arendamist teenivad tervishoiu- ja sotsiaalpoliitikad, koolitused, kogukonnaprogrammid, ning töö- ja pereelu parema tasakaalu edendamine.

Kontekstiliselt on tervislikkus kultuuriliselt seotud ja ajalooliselt muutuv mõiste. See võib tähendada erinevates ühiskondades erinevaid eesmärke ja väärtusi ning seetõttu on oluline läheneda tervislikkusele ilma sotsiaalse surve ja ebavõrdsust suurendamata.