riskikäitumised

Riskikäitumised on vabatahtlikud tegevused, mille tulemuseks võib olla kahju tervisele, ohutusele või heaolule. Need tekivad, kui otsuseid langetades hinnatakse potentsiaalset kasu üle kahju võimaliku suuruse, sageli seetõttu, et risk pakub erutust, sotsiaalset kuuluvust või enesekindlust.

Need käitumised jagunevad mitmes valdkonnas: tervise ja ohutusega seotud (suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, ebatervislik toitumine), sõiduki- või töökeskkonna riskid (kiirustamine, joobes juhtimine), riskantne seksuaalkäitumine, kriminaalne või sotsiaalne riskikäitumine ning ekstreemsport või digitaalsed-riskid (näiteks küberriskid ja rahalised riskid).

Noorukieas on riskikäitumised tavalisemad kui täiskasvanueas, kuid neid leidub kõikides vanusegruppides. Olulised determinandid on temperament (impulsiivsus, sensatsioonihimu), riskide hindamise oskus ning kognitiivne kontroll. Keskkond mängib suurt rolli: eakaaslased, ligipääs vahenditele ja kultuurilised normid võivad riski suurendada või vähendada.

Uuringutes hinnatakse riskikäitumist peamiselt enesekorraldusküsitluste ja käitumuslike ülesannete abil (nt impulsiivsuse ja sensatsioonihimu skaalad). Riskikäitumistel on sageli negatiivsed tervisemõjud, kuid mõnel juhul võib teatud risk olla kasulik õppe- või arengulises kontekstis, kui see on kontrolli all.

Ennetus ja sekkumine keskenduvad teavitusele, oskuste arendamisele (stressi ja copingi strateegiad), keskkonna muutmisele (turvalisem liikluskeskkond, tõhusad poliitikad) ning vaimse tervise toe suurendamisele. Tailoritud sekkumised võivad vähendada kahjulike riskide toimumist.