kiirustamine

Kiirustamine on kiiruse suurendamisega seotud tegevus või nähtus. See võib tähendada nii objekti või protsessi kiirendamist kui ka inimese või rühma suunatud survet tegutseda kiiremini. Sõna ilmub eesti keeles tihti ajapõhise kiireloomuluse kontekstis.

Etymoloogia ja sõnakäik: Kiirustamine moodustub verbist kiirustama ning nimisõnalisest järelmäärusest -mine. Juured on seotud sõnaga kiirus, mis tähendab kiirust.

Üldised tähendused: 1) Kiirendamise toiming või protsess, näiteks protsessi kiirendamine või töövoo kiirendamine. 2) Sotsiaalne või psühholoogiline tähendus: kedagi kiirustamisele sundimine või survet selleks. 3) Ajajuhtimise kontekstides — kiireloomuluse põhjustatud otsustuskiirus.

Näited: Me peame kiirustama, et rongile jõuda. Ta kiirustas mind, et lõpetada esitus õigel ajal. Protsessi kiirendamine tõi kaasa suurema vigade riski.

Seosed ja eristus: Kiirustamine erineb pelgalt kiirusest, kuna see hõlmab sageli tahte, korralduse või olukorra kiireloomuluse tekitamist. See võib olla teadlik surve või ka vältimatu ajapuuduse tulemus ning mõjutab otsustusprotsessi ning töökvaliteeti.