kiirendamist

Kiirendamist nimetatakse füüsikas kiiruse muutumise kiiruseks ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, mis näitab nii kiiruse muutumise kiirust kui ka suunda. SI-ühik kiirenduse jaoks on meetrit sekundis ruudus (m/s^2). Kiirendus võib olla konstantne või muutuv ning see võib olla positiivne (kiiruse kasv) või negatiivne, mida sageli nimetatakse pidurduseks.

Matemaatilised põhitõed: kiirendus a on dv/dt. Kui algkiirus on v0 ja kiirendus on konstantne a, siis kiirus on v(t) = v0 + a t ning teekond s(t) = s0 + v0 t + 1/2 a t^2. Hetkkiirendus a(t) kirjeldab kiiruse muutumise kiirust ajahetkel. Kui kiirendus on null, liigub keha ühtlaselt kiirusega v = konstant.

Tüübid: positiivne kiirendus (kiiruse kasv), negatiivne kiirendus ehk pidurdus (kiiruse langus) ning ühtlane kiirendus, kus a on konstantne.

Mõõtmine ja näited: Kiirendust saab mõõta kiirendusandurite või kiirusandurite abil. Maal on gravitatsiooniline kiirendus ligikaudu g = 9,81 m/s^2. Kiirendust käsitletakse laialdaselt transportides, kosmoseuuringutes, sportlaste soorituse hindamises ja biomehaanikas, kus see aitab kirjeldada kehade liikumist ja jõude.

Rakendused: kiirenduse mõiste on oluline mehhanikas, jõudude analüüs ja liikumisjoonte kavandamine, et tagada ohutus, mugavus ja efektiivsus nii masinates kui ka inimeste tegevuses.