Territoriaalõhuruumi

Territoriaalõhuruumi mõistetakse riigi suveräänse kontrollina õhu kohal riigi territooriumi ja siseveekogude kohal ning ulatusena nende kohaliku õhuruumi piirile. Riik reguleerib ja haldab selle õhuruumi kasutamist, korraldab lennuliikluse, tagab julgeoleku ning rakendab oma seadusi lennunduse ja ohutuse valdkonnas.

Rahvusvahelises õigusruumis on territoriaalõhuruumi mõiste tugevalt seotud riigi suveräänse õigusega. Põhialuseks on 1944. aasta Chicago lennunduskonventsioon, mille alusel riigid omavad täielikku ja eksklusiivset suveräänset õigust oma õhuruumi kohal. Rahvusvaheline lennundusorganisatsioon ICAO töötab standardiseerimise ja lennuliikluse koordineerimisega ning aitab tagada ohutumate ja ladusamate lennutingimuste loomise.

Praktilises mõttes tähendab territoriaalõhuruum, et lennud võivad riigi õhuruumi läbida vaid vastavalt riigi lubadele ja lisatingimustele. Riik võib lende lubada, piirata või keelata ning seda hallatakse lennujuhtimise, piirivalve ja julgeolekuteenistuste kaudu. Äärmuslikel juhtudel, näiteks kriisi- või sõjaseisukorra ajal, võib riik piirata või sulgeda oma õhuruumi, mis nõuab rahvusvahelist koostööd ja erikokkuleppeid.

Territoriaalõhuruum on oluline mõiste lennunduses, julgeolekus ja rahvusvahelistes suhetes, kuna see määrab riigi suveräänsuse ning samal ajal võimaldab rahvusvahelist lennuliiklust turvaliselt ja korralikult korraldada.