Territoriaalõhuruum

Territoriaalõhuruum on mõiste, mis kirjeldab territooriumilises ruumis tekkivaid vigu suveräänsuse, halduse või õiguste rakendamises. Selline ruum on ebaselge, puudulik või vaidlustatud ning võib avalduda piirialadel, kus piirid ei ole täpselt määratud, või piirkondades, kus erinevate tasandite omavalitsuste ja riigi volitused kattuvad või jäävad segamini. Territoriaalõhuruum ei ole formaalne administratiivne kategooria, vaid analüütiline tööriist, mida kasutatakse geograafias, politoloogias ja linnaplaneerimises, et mõista, kus ja miks riigi kontroll ei ulatu kõigile aladele.

Mõiste hõlmab nii piirialade kui ka sisemisi juhtimiskõhklusid. See võib tekkida näiteks piirkondades, kus piirid on ebamäärased või kus kohalikud ja riiklikud institutsioonid jagavad vastutust ning lõpp-relvastatud mandaadid ei ole selgelt eristatavad. Samuti võib territooriaalõhuruum hõlmata no-man’s-landilaadseid alasid, varjatuid või informaalsete lubadega hallatud piirkondi ning kohti, kus demarkatsioonid ei kajastu tegelikus administratsioonis.

Õiguslikult ja poliitiliselt põhjustab territooriaalõhuruum riskide kuhjumist: võib suureneda õiguskorra rakendamise raskusi, julgeolekualaseid lünki, investeeringute ebakindlust ning haldus- ja arendusvõime vähenemine. Lahendused seisnevad selgete volituste ja vastutuste määratlemises, koostöös riigi, maakonna ja kohalike omavalitsuste vahel ning vajadusel erilahenduste loomisests, et vähendada juhtimisvagu.

Seotud kontseptsioonid hõlmavad jurisdiktsioonilist lõhet, piirialade kontrolli puudumist ja terra nullius’se ideed, mis aitavad mõista ruumikliima ja institutsioonide vahelisi lõhe.