Termomürgistused

Termomürgistused on mürgistuste rühm, mille mehhanismid on seotud temperatuuriga. Neid võib käsitleda kahe suurema alagrupina: (1) temperatuuriga seotud mürgistused, mille korral kõrge või madal temperatuur põhjustab otsese toksilise toime tekkimise; (2) mürgistused, mille toksilised omadused muutuvad temperatuuri toimel—näiteks teatud kemikaalid või toidutoksilised ühendid, mis aktiveeruvad soojemas keskkonnas. Termomürgistused võivad tekkida nii töö- kui elukeskkonnas.

Põhjused ja riskitegurid hõlmavad liigset kuumenemist ja dehüdratsiooni, mis suurendavad toksiliste mõjude tekkimise võimalust, samuti kokkupuudet kuumade gaaside või lenduvate kemikaalidega palavate tingimuste tõttu. Mõned toidud või kemikaalid võivad kõrgematel temperatuurlustel muutuda mürgisteks või nende toksilisus suureneda temperatuuriga.

Kliiniline pilt varieerub sõltuvalt põhjustest, kuid võib hõlmata peavalu, iiveldust, väsimust, pearinglust, segasust, oksendamist või kõhulahtisust, ning mõnikord teadvuseseisundi muutusi. Väga kõrge kehatemperatuur võib viia eluohtlike tüsistusteni, sealhulgas organite kahjustusteni.

Diagnoos põhineb anamneesi, kliinilise pildi, kehatemperatuuri ja laboratoorsete näitajate kombinatsioonil. Ravi keskendub temperatuuri kiirele alandamisele, vedeliku ja elektrolüütide tasakaalustamisele ning mürgitatud aine kõrvaldamisele või spetsiifiliste antidoodide kasutamisele vastavalt vajadusele. Haiglaravi võib olla vajalik raskemate juhtude puhul.

Ennetus sisaldab hea hüdratsiooni hoidmist, kuuma ilmaga vältimist ja tööohutuse tagamist, samuti kemikaalide ohutut käitlemist ja säilitamist.