Tantalkondensaatorid

Tantalkondensaatorid on elektrolüütkondensaatorite rühm, mille dielektrikuks on tantaliumi pentoksid Ta2O5. Anoodiks on puhas tantalium ja katood ühendatakse tahke elektrolüüdiga, mis võib olla mangaani dioksiid (vanemad tüübid) või tahke polümeer (kaasaegsed), olenevalt tootest. Dielektrik on väga õhuke ja kõrge dielektrilise tihedusega, mis võimaldab suurkapatsiteedi väheses ruumalas. Nad on polarized komponendid, seetõttu tuleb neid kasutada õigel polaarsusel.

Tantalkondensaatorid jaotatakse peamiselt kahte põhiliiki: manganesi dioksiidi elektrolüüdiga (tavaliselt vanemad radial- või SMD-kondensaatorid) ning juhtiva polümeeri elektrolüüdiga (madalam ESR, parem sagedusvastus). Polümeer-tantalkondensaatorid pakuvad tavaliselt madalamat ESR-i ja paremat temperatuuristabiilsust, kuid võivad olla hinnatud rohkem kui manganesodioksidiga tüübid. Mõlemad tüübid on siiski polariseeritud ning nende tööpinge ja kapatsiteet varieerub laialdaselt sõltuvalt tootest, väikestest mikromahutustest kuni sadu mikrofarade ja rohkem.

Omadused: üksikute korral on taolised kondensaatorid ülikõva kapatsiteed ruumikulu kohta ning hea stabiilsus temperatuuril. Nad säilitavad väärtust hästi sageduspõhistes rakendustes ning sobivad tihti toitevõimsuse filtratsiooni ja decoupling-ülesannete jaoks. Polümeer-tantallum kondensaatorid võivad näidata madalamat ESR-i ja paremat pikaealisust, kuid on tavaliselt kallimad.

Riskid ja kasutuspiirangud: need kondensaatorid on tundlikud vastupidisele polaarsusele ja ülekoormusele ning ebaõige ühendamine või liigne pinge võib põhjustada lühist või väljalõiget. Väga kõrge temperatuur või eeskirjadega sobimatu reflow-süsteem võivad kahjustada isoleerimist. Tavaline hooldus ja õiged spetsifikatsioonid vähendavad riske.