Sünteesdiisel

Sünteesdiisel on diislikütus, mida valmistatakse sünteesgaasist Fischer–Tropschi sünteesi abil või muude sünteesiprotsessidega. See ei sõltu otseselt naftast; toorained võivad olla maagaas, kivisüsi või biomass. Sünteesdiisel on tavapärasest diislist peamiselt parafiinne ja selle väävlisisaldus on väga madal.

Peamised tootmisteed on GTL (gas-to-liquids), CTL (coal-to-liquids) ja BTL (biomass-to-liquids). Fischer–Tropschi süntees ühendab vesiniku ja süsinikmonooksiidi ning muudetakse need vedelaks diiselkütuseks, mida seejärel rafineeritakse ja puhastatakse vastavalt keemilistele standarditele.

Omadused: sünteesdiiselil on sageli kõrge cetaani number, väga madal aromaatide sisaldus ja madal väävlisisaldus, mis võib anda parema põlemisomaduse ja väiksema tolmu tekkimise. Parafiinne koostis parandab oksüdatiivset stabiilsust ning pikendab säilivust, kuid külmperioodil võivad omadused sõltuvalt tootest erineda ja sõltub lisanditest.

Keskkond ja jätkusuutlikkus: elu-tsükli emissioonid sõltuvad kasutatud toorainest ja energiavarustusest. Biomassi põhine BTL võib pakkuda madalamat süsinikujalajälge, kuid fossiilsetest allikatest valmistatud sünteesdiisel võib omada suuremaid CO2 emissioone, kui tootmises ei kasutata taastuvenergiat või CO2 sidumist.

Kasutus ja kättesaadavus: sünteesdiisel on maailmaturul kasutusel mõnes riigis ja teatud valdkondades kui alternatiivne diislikütus, eriti kohtades, kus on piiratud naftaressursid või on vaja madalama emissiooniga kütust. Globaalne levik sõltub toorainete kättesaadavusest, majanduslikest tingimustest ja infrastruktuuri sobivusest.