Sünoviaallekli

Sünoviaallekli ehk sünoviotsüüdid on spetsialiseerunud rakud, mis voodavad liigese sünoviaalse membraani sisepinda diarthroossetes liigestes ning bursades ja kõõlusekotites. Nad mängivad olulist rolli liigesevedeliku moodustamisel, toitainevahetuses ja hõõrdumise vähendamises.

Bioloogilises mõttes eristatakse kahte peamist tüüpi: tüüp A – makrofaagilaadne sünoviotsüüt ning tüüp B – fibroblastilaadne sünoviotsüüt. Tüüpi A tegeleb immuunvalvega, puhastades liigest jääkainetest ja võõrkehadest; tüüp B toodab sünoviaalvedelikku koostisaineid, sealhulgas hüaluroonhapet ja lubrikiin (PRG4), mis annavad vedelikule viskoossuse ja aitab vähendada hõõrdumist.

Sünoviaallekli toimed ulatuvad liigesvedeliku koostise ja voolavuse regulatsioonist kudede toitmise ning immuunvastuse tagamiseni. Mõlemad tüübid osalevad signaalide vastuvõtus ning sünoviaalvedeliku koostise hoidmisel.

Haiguste kontekstis on sünoviaallekli roll väga oluline. Reumatoidses artritis (RA) on tüüp B sünoviotsüüdid sageli aktiivsed ja invasivsed, eritades tsütokiine ja makrofaagisagedust suurendavaid ensüüme ning soodustades pannuse teket. Osteoartroosist (OA) tavaliselt kaasneb kaasuv põletikuline protsess, kus sünoviaallekli aktiivsus suurendab põletikulisi signaale ja kõhrlagunemist soodustavaid tegureid.

Pärilikkus: tüüp A tekkib peamiselt monotsüütidest ja diferentseerub, tüüp B arendab mesenhümaalsest sidekoest. Sünoviaallekli roll on liigeste tervises ning haiguste ravis on need potentsiaalsed terapeutilised sihtmärgid.