Sügavusmõõdikud

Sügavusmõõdikud on seadmed, mida kasutatakse objektide või keskkondade sügavuse mõõtmiseks. Nende tööpõhimõtted ja rakendused varieeruvad laialdaselt, sõltuvalt mõõdetavast sügavusest ja keskkonnast.

Üks levinumaid tüüpe on mehaanilised sügavusmõõdikud, näiteks katsikõue. Need koosnevad püstoliga kuulist, mis langeb vette ja mille küljes on tross. Kui kuul jõuab põhja, tõmbab see trossi täiesti sirgeks, võimaldades sügavuse mõõta trossi pikkuse järgi. Selliseid meetodeid kasutatakse sageli väiksemates veekogudes või üksikutes mõõtmispunktides.

Akustilised sügavusmõõdikud, tuntud ka kui kaikad, töötavad helilainete abil. Seade saadab välja helisignaali, mis peegeldub põhja ja naaseb seadmesse. Signaali edasi-tagasi liikumiseks kulunud aja põhjal arvutatakse sügavus, võttes arvesse vee kiirust. Kaikad on väga täpsed ja neid kasutatakse laevades, uurimislaevades ja navigatsiooniks. Kaasaegsed kaikad võivad olla multifunktsionaalsed, mõõtes lisaks sügavusele ka vee temperatuuri, soolsust ja veealuseid objekte.

Hüdraulilised sügavusmõõdikud kasutavad rõhku. Mida sügavamale mõõdik sukeldub, seda suurem on veesamba rõhk, mida seade mõõdab. Seda tüüpi mõõdikuid kasutatakse tihti veealuste torujuhtmete või muude struktuuride sügavuse määramiseks.

Optilised sügavusmõõdikud kasutavad valgust. Mõned neist saadavad välja laserkiire, mille peegeldumise põhjal arvutatakse sügavus. Teised kasutavad veealuseid kaameraid ja pilditöötlust, et hinnata sügavust objektide suuruse ja kauguse suhte alusel.

Sügavusmõõdikuid kasutatakse paljudes valdkondades, sealhulgas okeanograafias, hüdroloogias, meregeoloogias, kaevanduses, ehituses ja veealuses arheoloogias. Valik konkreetse sügavusmõõdiku tüübi osas sõltub vajalikust täpsusest, mõõdetavast sügavusest, keskkonna omadustest ja eelarvest.