Südameklappide

Südameklapid on südame sees asuvad klapid, mis reguleerivad verevoolu kambide vahel. Sõltuvalt asukohast on südames neli klappi: aordiklapp, pulmonaarne klapp, mitraalklapp ja trikuspidaalklapp. Iga klapp koosneb lehtedest, mis avanevad ja sulguvad südamelöögi tsükli ajal, võimaldades vere ühesuunalist liikumist ja vältides tagasivoolu.

Klappide töö võib häiruda stenoosi ehk ahenemise või regurgitatsiooni ehk tagasivoolu tõttu. Põhjused võivad olla kaasasündinud defektid, reumaatiline palavik, degeneratsioon või endokardiit. Haiguse kulg võib olla asümptomaatne või põhjustada hingeldust, väsimust, südame müra või südamepekslemist.

Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel ja pildistamisel: auskultatsioon ja ehhokardiograafia (ultraheli) koos Doppleriga, mis hindab klappide liikumist ja verevoolu. Vajadusel kasutatakse EKG-d, magnetresonantsi või CT-uuringuid.

Ravi sõltub defekti tüübist ja sümptomitest. Konservatiivne ravi võib hõlmata diureetikume või antihüpertensiivseid ravimeid sümptomi leevendamiseks. Kui klapi töö on märkimisväärselt häiritud, võib osutuda vajalikuks klapi reparatsioon (rekonstruktsioon) või asendamine. Klapid võivad olla mehaanilised või bioprostetilised; vähem invasiivseid valikuid pakub transkatetriline aordiklapi asendamine (TAVI/TAVR).

Prognoos sõltub defekti tüübist ja ravivõimalustest; varajane avastamine aitab vähendada tüsistuste riski.